Kodu ostes vaatab inimene enamasti ühte numbrit – ruutmeetrihinda. See on arusaadav, sest tegu on ühe kõige lihtsamini võrreldava näitajaga. Ometi räägib see vaid loo esimese poole. Teine ja sageli palju pikem osa algab hetkest, mil ostja võtmed kätte saab ning kütte-, elektri- ja hooldusarved hakkavad kogunema. Paljude nende kulude suurus on aga otsustatud juba ammu enne seda, kui ostja esimest korda korteriukse avab.

Kõige odavam lahendus ei pruugi olla kõige soodsam

Kinnisvaraarenduses on lihtne vaadata ehituse maksumust planeerimise hetkel, raskem on näha hoone kogu elukaare hinda. Näiteks võib energiatõhus lahendus tähendada suuremat investeeringut ehituse ajal ning see kajastub ka uusarenduse lõpphinnas. Koduomaniku jaoks võib see aga tähendada väiksemaid energiakulusid ja madalamat ülalpidamiskulu. Nii ei ole ostja jaoks oluline üksnes see, kui palju maksab korter täna, vaid ka see, kui palju maksab selle kodu pidamine homme.

Raha säästetakse juba projekteerimislaual

Paljud projekteerimisotsused, mis määravad kodu pikaajalised kulud, on lõpptarbijale nähtamatud. Keegi ei mõtle ust avades sellele, kuidas on lahendatud hoone soojustus või kuhu poole aknad vaatavad, aga just need valikud mõjutavad küttearvet järgmise 20–30 aasta jooksul.

Hoone välispiirded – aknad, soojustus ja fassaadilahendus – määravad suuresti selle, kui palju energiat kulub temperatuuri hoidmiseks. Sama oluline on päikese liikumise arvestamine: õigesti kujundatud fassaad ja hoone paigutus ilmakaarte suhtes aitavad kasutada rohkem looduslikku valgust ning vältida suvel ülekuumenemist. Need ei ole detailid, mida saab hiljem parandada. Kui need otsused on projekteerimislaual valesti tehtud, maksab selle eest elanik – iga kuu, aastaid järjest.

Nutikas ruumilahendus võib olla kasulik ka rahakotile

Ka korteri planeeringul on rahaline mõõde. Hästi kavandatud kodu ei tähenda tingimata suuremat pinda, vaid seda, et olemasolevad ruutmeetrid on mõistlikult kasutatud. Nutikas ruumilahendus tähendab, et iga ruutmeeter on läbimõeldult kasutatud – mitte ühtegi ruutmeetrit ei lähe raisku koridoridele või funktsioonita ruumidele, mille eest ostja maksab nii ostuhinnas kui ka hiljem kütmise ja hooldamise kaudu.

Seetõttu tasub uue kodu puhul vaadata ruutmeetrite arvust kaugemale. Küsimus ei ole ainult selles, kui palju pinda ma saan, vaid ka selles, kui palju sellest pinnast päriselt kasutan.

Sama põhimõte kehtib kogu hoone puhul. Kui konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja ruumilahendus on algusest peale omavahel läbi mõeldud, on hiljem vähem vajadust teha kulukaid kompromisse. Projekteerimise faasis on muudatuste tegemine kordades lihtsam kui pärast hoone valmimist.

Kas säästmine peab tähendama odavamalt ehitamist?

Kinnisvaras on säästmisel liiga sageli üks tähendus – kuidas teha sama asi odavamalt. Tegelikult võiks säästmine tähendada hoopis seda, kuidas teha asi nii, et selle kogu elukaare kulu oleks väiksem.

Arendaja jaoks tähendab odavam lahendus väiksemat investeeringut, samas kui energiatõhus ja kvaliteetne lahendus nõuab suuremat algset panust. Erinevus ei jää aga ainult projekti eelarvesse – see mõjutab ka tuleviku väljaminekuid. Kui sääst saavutatakse ehituse ajal lahenduste arvelt, maksab selle hinna lõpuks koduomanik – iga kuu, kütte- ja hooldusarve kaudu. Kui aga investeeritakse targalt projekteerimisse ja energiatõhususse, kandub osa sellest säästust tulevikus just elanikele.

Nutikas projekteerimine säästab raha siis, kui kokkuhoid ei sünni ostja arvelt. Hea kodu ei ole ainult see, mille eest lepingule alla kirjutatakse – vaid see, mille pidamine on jõukohane ka kümme aastat hiljem.

Arvamuslugu on avaldatud Kinnisvarauudised portaalis. 

Võta meiega ühendust

+372 533 07 198
info@landen.ee

Landen kinnisvara OÜ

Registrikood: 16826535
Veerenni 38B, Tallinn