Kinnisvarasektoris korratakse ikka ja alati kuldset reeglit: „Asukoht, asukoht, asukoht“. See põhimõte on jätkuvalt oluline, kuid selle tähendus on viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Hea asukoht ei tähenda enam ainult kesklinna lähedust või mõne linna sümboolse keskpunkti kõrval paiknemist.

Tänapäeval hinnatakse üha rohkem, millist elukeskkonda piirkond pakub. Kuidas on seal sünergias loodus, igapäevased teenused, liikumisvõimalused ja kogukondlik ruum. Täpselt nii, nagu tühjast korterist on võimalik läbimõeldud projekti alusel luua isikupärane ning hubane kodu, saab ka näiliselt tavalisest piirkonnast kujundada väärtusliku elupaiga, kui seda arendada terviklikult.

Tühermaa ei ole väärtusetu

Paljude arenduste kogemus näitab, et uut elujõulist keskkonda on võimalik luua ka paikadesse, kus esmapilgul puudub tugev linnaline identiteet. See ei juhtu aga iseenesest. Selleks on vaja sisulist koostööd linnaplaneerijate, arhitektide, arendajate ja ehitajate vahel.

Eesti esimese kinnisvarabuumi ajal tekkinud „põlluarendused”, mis said suures osas õigustatult kriitika osaliseks, on tänaseks jäänud minevikku. Need olid sageli kiirustades planeeritud elurajoonid, kus ehitati hooneid, kuid jäeti tähelepanuta laiem elukeskkond – puudusid mõeldud taristu, rohealad ja kogukonnatunnet loov ruum.

Tänapäeval on lähenemine teistsugune. Kui arendatakse senikasutamata maa-alasid, püütakse luua läbimõeldud kvartaleid, kus pööratakse tähelepanu tervele elukeskkonnale: planeeritakse mugavad ühendusteed, lasteaiad ja koolid jäävad käeulatusse, rohealad ja puhkevõimalused on osa algsest kontseptsioonist, mitte hilisem lisand. Arendaja ülesanne ei ole enam ainult hooneid püsti panna, vaid kujundada terviklik paik, kus on hea elada.

Kohaloome annab piirkonnale identiteedi

Linnaplaneerijate, urbanistide ja arhitektide sõnavaras on üha enam kasutusel mõiste „kohaloome“, mis on sihipärane protsess, mille käigus antakse ühele anonüümsele maalapile või platsile identiteet, väärtus ja iseloom. Muidugi on koha vaimu tabamine suhteliselt lihtne piirkonnas, kus on tugev ajalooline taust – näiteks vana sadamaala taaselustamisel, jõeäärel või mõne toimiva kultuurilinnaku külje all. Seal dikteerib olemasolev keskkond justkui ise, milliseid väärtusi esile tuua.

Hoopis suurem väljakutse on luua tähendusega elukeskkond täiesti uues asukohas. Samas ei ole ükski koht tegelikult kunagi täiesti tühi. Kui vaadata arendusala piiridest kaugemale, leiab alati seoseid – olgu need ajaloolised, kultuurilised või looduslikud -, millele saab uue piirkonna identiteedi üles ehitada.

Suurepäraseks näiteks on Tartu külje all asuva Raadi piirkonna areng, kus vana sõjaväelennuvälja ajalugu, Eesti Rahva Muuseumi kultuuriline väärtus ning Tartu linna lähedus on loonud tugeva identiteediga elukeskkonna. Raadi näitab hästi, kuidas uus väärtuslik asukoht võib aja jooksul kujuneda. Sama põhimõtet kannab ka piirkonda kerkiv Raadi Roosipargi elukvartal, kus ei looda pelgalt uusi kodusid, vaid terviklikku elukeskkonda – ajaloolise ning loodusliku taustaga piirkonda seotakse rohealade, läbimõeldud ruumilahenduste ja kogukondliku elu võimalustega.

Sõnakõlksust päris väärtuseni

Arendajate poolt kasutatav termin „linnak“ võib kohati kõlada turundusliku moesõnana, kuid sisulistes projektides on selle taga reaalne ja käegakatsutav töö. See tähendab keskkonna loomist, kus hooned, avalik ruum, loodus ning inimeste igapäevased vajadused moodustavad terviku.

Kuna tänapäeva kvaliteetsed elupiirkonnad ei paikne alati füüsilises südalinnas, muutuvad eriti oluliseks head ühendused, teenuste lähedus ja võimalus elada tasakaalus linnakeskkonna ning loodusega. Samuti muudavad läbimõeldud uusarendused rajatud linnakutes kvaliteetse kodu kättesaadavamaks näiteks noortele peredele või ka neile, kes on soetamas päris oma esimest kodu. Just nemad annavad uutele piirkondadele tegeliku elu, kasutades parke, mänguväljakuid ja avalikku ruumi ning kujundades aja jooksul välja toimiva kogukonna.

Asukoht on see, mida sellest teed

Kinnisvaraarenduse kuldreegel asukoha kohta ei ole kuhugi kadunud, kuid selle sisu on ajas muutunud. Täna ei osta inimesed ainult ruutmeetreid või asukohta kaardil, vaid terviklikku elukeskkonda, kogukonda ja elustiili. Parimad arendused mõistavad seda ning töötavad selle nimel, et anda uuele kohale tähendus juba enne, kui esimene elanik sisse kolib. Nii võib näiliselt tühi krunt muutuda aja jooksul paigaks, kuhu inimesed tahavad päriselt kuuluda.

Arvamuslugu on avaldatud Tartu Postimees portaalis.

Võta meiega ühendust

+372 533 07 198
info@landen.ee

Landen kinnisvara OÜ

Registrikood: 16826535
Veerenni 38B, Tallinn